Kuidas kütta?

Kuiv kütus.

Kasutades kütmisel halupuid on väga oluline, et halud oleksid kuivad. Kuivaks kütuseks loetakse tahkekütust, mille niiskusprotsent jääb alla 20. Märgade halgude kütmisel ei saavutata sellist temperatuuri, mis kütuse täielikult põletaks ning tekib palju jääkaineid.  Jääkained aga ladestuvad küttesüsteemi lõõriseintele ning soojusülekanne kütteseadmesse on oluliselt aeglustunud. 1 mm tahma lõõriseintes vastab umbes 10% suuremale põletatud kütusekogusele.  Kütteks võib kasutada kõiki puuliike. Kütteväärtused puuliigiti on näidatud allolevas tabelis („Puitkütus“ 2010, SA Erametsakeskus):

  • Kask 1700 kwh/rm
  • Mänd 1360 kwh/rm
  • Haab 1330 kwh/rm
  • Kuusk 1320 kwh/rm
  • Lepp 1230 kwh/rm

Saamaks suuremat kasu halupuude põletamisel, tuleb need 1-2 päeva enne põletamist külmast tuppa tuua, et puud jõuaksid soojeneda ja eraldada pindmist niiskust. Kasutage halge läbimõõduga 5-15 cm. Küttekolle ei ole mõeldud prahi ega muude jäätmete põletamiseks.

Siibrid lahti.

Põlemiseprotsessis on oluline, et tõmme koldes oleks piisav. Tõmmet peaks reguleerima põlemisõhu pealeandmisega läbi kolde- või tuharuumi ukse või regulaatori. Siiber peab olema kogu põlemisprotsessi käigus täielikult avatud. Poolkinnise siibriga kütmisel väheneb tõmme, tekivad suitsukeerised, suitsugaasid jahtuvad kiiremini ning ladestuvad jääkained.

Stardisiibrit tuleb alati kütmise alustamisel kasutada. Stardisiibri võib kinni panna ja talvesiibri avada siis, kui koldes on põlemine juba 10-15 minutit kestnud. Seda sellepärast, et kuumad suitsugaasid kütaksid üles korstna sisepinna takistamaks suitsugaaside liialt kiiret jahtumist.

Süütamine.

Enne halgude koldesse panekut kontrolli, et stardisiiber oleks avatud ning tuhk koldest  ja tuharuumist eemaldatud. Aseta jämedamad halud kolde põhja ning peenemad halud nende peale. Täida tulekolle maksimaalselt kolmveerandik ukse kõrgusest. Süüta halud pealt, kuna sellisel juhul toimub põlemise faas ülevalt alla suunas ning alumistest halgudest eralduma hakkavad puugaasid saavad ära põleda. Alt süütamisel toimub esialgu põlemine puuvirna all ning ülemiste halgude kuumutamisel eralduvad neist puugaasid, mis väljuvad põlemata kujul korstnasse. Samuti saavutab põlemise temperatuur pealt süüdates kiiremini maksimumi.

Põlemisõhk.

Efektiivseks põlemiseks kulub ca 10m3 õhku ühe kilogrammi puidu põletamiseks. Seetõttu on vajalik, et ruumi ventilatsioon oleks piisav kütteseadme kasutamiseks. Puuduliku ventilatsiooni korral tekib ruumis kütteseadme kasutamisel alarõhk ning põlemine koldes on häiritud või hakkab halvemal juhul suitsu sisse ajama. Esmaseks lahenduseks aitab ruumi  akna või ukse avamine. Põlemise algfaasis tuleks põlemisõhku rohkem peale anda ning hiljem vähendada.

Kütmise lõpetamine.

Kui koldes on põlemine lõppfaasis, võib põlemisõhu pealeandmist vähendada. Siiber sulgeda täielikult siis, kui hõõguvaid sütesid enam ei ole. Oluline on, et siibrit liiga vara ei sulgeks, kuna siis võib lõhnatu ja mürgine vingugaas tuppa koguneda.                                                                                                             Ohutusele kaasaaitamisel kasutage hoones vinguandureid. Suitsuanduri kasutamine eluruumis on kohustuslik.

Kui tõmme on nõrk või puudub on üldjuhul põhjusteks järgnevad asjaolud:

  • Küttesüsteem on puhastamata
  • Küttesüsteemis on ummistus, võõrkehad
  • Küttesüsteem ei ole õhutihe ning enne tulekollet saab süsteem lisaõhku
  • Ruumis on ebapiisav ventilatsioon, tekib alarõhk. Aitab ukse või akna avamisest
  • Korsten ei tõmba. Piisab korstnasse sooja õhu juhtimisest näiteks soojapuhurist
  • Kütteseade, ühenduslõõr ja korsten ei sobi omavahel kokku või on ehitatud puudulikult